Üksainus hetk tegi mõttetuks
Kõik surmad tuleriitadel
Hundiulgudest petetuks
Saime me kõik. ja veel:

: kas jätkuvad iial veel tõus ja mõõn?

Kuusirp ei naerata (kõik "tarkade" pärast!)
Ta pinnal on inimjalg käinud
Särab kui stahlhelm ta tumedas öös
Kogu ta maagia on läinud

Nii meie kui hallide varjude jaoks
On alati olnud ta jumala eest
Nüüd aga tahate rebida tema
Kui südame välja me seest?

Nõiduse loori ta kahvatult palgelt
Ei suuda te rebida
Sisemist jõudu ta näolt valgelt
Ma igavest` ammutan!

Teufels auge,
Mond mit uns!