Seal, kus lõppend hunditeed,
Jälgi pole kuhugi jätta -
Mustendavad laukaveed,
Kahisevad ussimäettad.
Eksleb hirv ja kaebleb kurg,
Täiskuu pillab lootuskiiri'
Kõrkjakaldal inimurg
Kaduviku hapral piiril.

Ei ole iial see iidne raba
Veel võõral tallata lasknud end.
Siin eesti alati olnud on vaba
Ja vaba on ta metsavend.

Lindprii nagu lind on prii -
Homsemuret mittemingit'
Päike tõuseb nagunii,
Marjamaa on ümberringi,
Õhulosse hing ei tee,
Iga päev kui taeva kingit,
Kes on valinud selle tee,
Saatusega siin ei tingi.

Ei ole iial see iidne raba
Veel võõral tallata lasknud end.
Siin eesti alati olnud on vaba
Ja vaba on ta metsavend.