Mul pole mingeid pretensioone, ei küsi kompensatsioone ma mingeid te käest.
Olen vait ja rahulik, kui ainult kestaks vabariik.

Suvel tatikaid ja talvel lumememmeninasid ma söön.
Mu menüü on tervislik ja täiuslik ja patriootlik on mu meel.

Mu aknalaual trikoloor ja kannutilast ahnelt joon ma üleeilset teed.
Suvel käisin karjamaal, jõin piima lehma all selili maas.

Aga talvel, aga talvel lumememmeninasid ma söön.
Jänestega võidu ma ründan laste kätetööd ja tavaliselt olen võidumees.

Mu tool on ühe jalaga, kolm jalga ära kütsin ma (ja sooja ei saand).
Kui tasakaalu pidada, saab toolil ikka istuda.

Balansseerin, vegeteerin, lumememmeninad taldrikul.
Ja kui kord ma peaksin ära surema, pange porgand minu hauale.

Mul pole mingeid pretensioone, ja pangaoperatsioone ei oska teha.
Nii ongi hea ja rahulik, ja ikka kestab vabariik.

Võtan kelgu, lähen parki lumememmedega tantsima.
Rõõmus meel ja kõht, mis pole liiga täis aitavad mind elus püsida.