Mul on sõber kes mind külastab,
Keset ööd kui teised magavad
Astub küsimata sisse taas,
Ei iial koputa.

Istub voodil, ise must kui öö
Vaid silmadega minu hinge sööb,
Kõrvus kumiseb kui hirm mind haarab,
Jään kaitsetuna lebama.

Ja jälle...
Keset ööd, ta kapi ukse julmalt lahti lööb
Ja roomab vaikselt minu sängi taas,
Ta on mu painaja
Keset ööd, ta oma küüned mulle hinge lööb
Ning ennast minu unest paksuks sööb,
Nii hakkan segi minema.

Võibolla tunneb ta end üksinda,
Ja loodab et ma tema sõbraks saan,
Või olen tema salaarmastus,
Kuid häbist ei saa sõnu suust.

Tal ei ole plaanis vastata
Kui tummalt hääletuna karjun ma,
Kes oled sa, mis on su mõtetes,
Miks ennast sa ei paljasta.